Lõunaslaavlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli. Nad asustavad pidevat piirkonda Balkani poolsaarel, Pannoonia tasandiku lõunaosas ja Ida-Alpides ning on lääneslaavi ja idaslaavi rahvastest rumeenlaste, ungarlaste ja austerlastega geograafiliselt eraldatud. Nende hulka kuuluvad bosnialased, bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, montenegrolased, serblased ja sloveenid. Nad on Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia põhirahvastik. Nende territooriumid on alates 15. sajandist eraldatud ülejäänud slaavi rahvastest mitteslaavi riikide Austria, Ungari ja Rumeeniaga, mis on viinud lõunaslaavi rahvaste erinevale ajaloolisele edenemisele võrreldes lääne- ja idaslaavlastega.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2015) |
Rahvaarv | |
---|---|
~40 miljonit | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Sloveenia | enamusrahvus |
Albaania, Kreeka, Kosovo (vaidlustatud staatus), Rumeenia, Türgi, Itaalia, Ungari, Austria | vähemusrahvus |
Keeled | |
Idalõunaslaavi keeled: bulgaaria, makedoonia Läänelõunaslaavi keeled: bosnia, horvaadi, montenegro, serbia-horvaadi, serbia, sloveeni | |
Religioon | |
Õigeusk, Katoliku kirik, Islam | |
Seotud rahvad | |
slaavlased |
Jugoslaavia ("Lõuna-Slaavia") riik ühendas ühte riiki lõviosa piirkonnast, kus enamus lõunaslaavi rahvaid olid põlised (väljaarvatud Bulgaaria ja bulgaarlased). Mõiste Jugoslaavia kui üks riik kõigile lõunaslaavlastele, tekkis 17. sajandi lõpul ja tõusis esile 19. sajandi illürismi kaudu. Nimi moodustati slaavi sõnade jug (lõuna) ja sloveni (slaavlased) liitmisega.