Lõuna-Itaalia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia. See langeb kokku administratiivsete regioonide Basilicata, Campania, Calabria, Apuulia, Molise, Abruzzo, Sitsiilia ja viimaks Sardiiniaga, mida peetakse Lõuna-Itaalia osaks rohkem majanduslikel kui kultuurilistel, ajaloolistel või geograafilistel põhjustel. Mõnikord lisatakse Mezzogiornole ka kõige lõuna- ja idapoolsemad Lazio osad (Sora, Cassino, Gaeta, Cittaducale ja Amatrice), kuna need territooriumid olid koos kõigi juba loetletud regioonidega (väljaarvatud Sardiinia) ajaloolise Mõlema Sitsiilia kuningriigi osad.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lõuna-Itaalia kannab omapärase looduse, arheoloogia ja kultuuri ainulaadset pärandit. See pakub palju suuri turismiatraktsioone, nagu Palazzo Reale di Caserta, Amalfi rannik, Pompei, Herculaneum ja muud arheoloogilised paigad (paljusid neid kaitseb UNESCO). Mitmed rannikud, metsad ja mäed on paljudes rahvusparkides kaitse all. Lõuna-Itaalias leidub mitu keskajast pärit linna. Lõuna-Itaalia ajalugu on kirev arvukate kuningate, kuningannade, vürstide, paavstide, kirjanike, poeetide, filosoofide, rüütlite, kunstnike, arhitektide, meistrite, muusikute, õpetlaste, teadlaste, poliitikute ja farmerite poolest.
Istituto Nazionale di Statistica (ISTAT) kasutab nime Italia meridionale (Lõuna-Itaalia) selle kui statistilise regiooni (ühena viiest regioonist) eristamiseks oma aruannetes, kuid arvab välja nii Sitsiilia kui ka Sardiinia, mis moodustavad eraldi statistilise regiooni Italia insulare (Saarte Itaalia). Need samad alljaotused on Itaalia Euroopa Liidu esmatasandi NUTS ja Itaalia valimisringkondade aluseks Euroopa Parlamendi valimistel.