Lääneslaavlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli. Tänapäeval on need slovakid, tšehhid, kašuubid, poolakad ja sorbid. Põhja- ehk lehhiidi gruppi kuuluvad koos poola keelega kašuubi ning väljasurnud polaabi ja pomoraani keel. Ülem- ja alamsorbi keeltel on nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2015) |
Rahvaarv | |
---|---|
>82 miljonit | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Poola, Tšehhi, Slovakkia | enamusrahvus |
Austria, Valgevene, Horvaatia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Serbia, Ukraina, Rumeenia | ametlikult tunnustatud vähemus |
Keeled | |
Lääneslaavi keeled: tšehhi, kašuubi, alamsorbi, poola, slovaki, ülemsorbi | |
Religioon | |
Katoliku kirik, mitteusklikud vähemused | |
Seotud rahvad | |
slaavlased (eriti idaslaavlased), baltlased |
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste Lääne-Euroopa rahvaste eeskujul, sidemete tõttu Rooma keisririigi ja läänekristlusega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamik lõunaslaavlasi pöördus õigeusku, olles seega kultuuriliselt mõjutatud Bütsantsist, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) katoliku usku, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.