Läänegootide kuningriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8. sajandini tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart. Olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks, loodi see algselt kuningas Wallia võimualusest läänegoodi asustusest Rooma võimualuses Akvitaania provintsis Edela-Prantsusmaal ja laienes siis vallutuste teel üle kogu Pürenee poolsaare. Kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Etniline eraldatus põlise hispania-rooma rahvastiku ja läänegootide vahel oli selleks ajaks suuresti kadunud (gooti keel kaotas oma viimase ja ilmselt juba väheneva otstarbe kirikukeelena, kui läänegoodid pöördusid aastal 589 katoliiklusse). Lex Visigothorum (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhjaserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik, kui kohalik maaisand Pelayo, arvatavasti gooti päritolu, valiti astuuride poolt princepsiks.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Läänegootide kuningriik 418–711 | |
Läänegootide Toulouse'i kuningriigi suurim ulatus, u. 500 (oranž), kaotatud alad pärast Vouillé lahingut (heleoranž) | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn |
Toulouse (aastani 507) Narbonne Barcelona Toledo |
Religioon | arianism, Nikaia usutunnistus, katoliiklus ja judaism |
Riigikeeled | ladina keel |
Peamised keeled | gooti keel |
Läänegoodid ja nende varajased kuningad olid ariaanid ja sattusid konflikti katoliku kirikuga, kuid pärast nende Nikaia kristlusse pöördumist avaldas kirik Toledo kirikukogude kaudu ilmalikele asjadele tohutut mõju. Läänegoodid arendasid ka välja kõige ulatuslikuma tsiviilõiguse Lääne Euroopas, Lex Visigothorumi, mis moodustas Hispaania õiguse baasi läbi kogu keskaja.