Karjäär (mäendus)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale. Karjäär on avatud tüüpi kaevandus.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2024) |
On ka teist tüüpi kaevandusi, mida nimetatakse maa-aluseks kaevanduseks ning mis koosneb maa-alustest tunnelitest ja kaevandusšahtidest.[1] Ehituskivikarjääre nimetatakse ka kivimurdudeks, väikesi kruusa- või savikarjääre kruusa- või saviaukudeks.[2]
Karjääride peamine ülesanne on kaevandada ehitusmaterjaliks vajalikke kive.
Karjäärid on kasutusel olnud juba tuhandeid aastaid. Vanad egiptlased kasutasid püramiidide ehitamiseks lähedal asuvatest karjääridest saadud hiiglaslikke lubjakivist ja graniidist plokke. Kiviplokid kaalusid tonne ja need raiuti välja käsitsi. Vanas Roomas töötasid marmori-, lubjakivi- ja graniidikaevandustes/karjäärides tavaliselt orjad ja kurjategijad, keda sunniti tegema ränkrasket tööd.[1]
Maailma suurim karjäär on Hull-Rusti karjäär Minnesota lähedal, kus esimene kaevamine tehti 1895. aastal. Karjäär on 8 km pikk, 3,2 km lai ja 180 m sügav. Kogu karjäär asub 8,1 km² suurusel alal. Karjääri tegutsemisaja vältel on sealt välja veetud 700 miljonit tonni kaevist.[3]