Ilinden–Preobraženie ülestõus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ilindeni–Preobraženie ülestõus või lihtsalt Ilindeni ülestõus (bulgaaria keeles Илинденско-Преображенско въстание Ilindensko-Preobražensko vǎstanie; makedoonia keeles Ilindensko vostanie; kreeka keeles Εξέγερση του Ίλιντεν Eksegersi tou Ilinden) oli augustist oktoobrini 1903 organiseeritud mäss Osmanite riigi vastu, mille läbiviijaks oli Makedoonia-Adrianoopoli Revolutsiooniline Organisatsioon[1][2] .[3] Ülestõusu nimi viitab eelijapäevale (bulgaaria keeles Ilinden) ja Issanda muutmisele (bulgaaria keeles Preobraženie). Mäss kestis augusti algusest oktoobri lõpuni ja hõlmas tohutut territooriumi Musta mere idapoolsest rannikust Ohridi järve kallasteni.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2021) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2021) |
Mäss Makedoonia piirkonnas mõjutas enamikku Monastiri (Bitola) vilajeti kesk- ja edelaosast, mida toetasid peamiselt kohalikud bulgaaria talupojad,[4][5][6][7][8] ja teatud määral ka Aromaani elanikkond piirkonnas.[9] Ajutine valitsus loodi Kruševo linnas, kus mässulised kuulutasid 12. augustil välja vaid kümne päeva pärast ületatud Kruševo vabariigi[10] 19. augustil viis Bulgaaria talupoegade poolt Adrianoopoli (Edirne) vilajetis[11] korraldatud tihedalt seotud ülestõus suure ala vabastamiseni Strandža mägedes ja ajutise valitsuse loomiseni Strandža vabariigis Vassilikos . See kestis umbes kakskümmend päeva, enne kui türklased ülestõusu maha surusid.[10] Ülestõus haaras ka Kosovo ja Salonika vilajeti alasid.[12]
Mässu alguseks olid osmanid juba arreteerinud või mõrvanud paljud selle kõige lootustandvamad potentsiaalsed liidrid, sealhulgas Ivan Garvanovi ja Gotse Delcevi, ning jõupingutused tühistati paari kuu jooksul. Ellujäänutel õnnestus lähiaastatel pidada türklaste vastu sissikampaaniat, kuid selle suurem mõju oli see, et see veenis Euroopa suurriike püüdma veenda Türgi sultanit selles, et ta peab oma kristlaste suhtes Euroopas leplikumalt suhtuma.