Gaspard Gourgaud
From Wikipedia, the free encyclopedia
Gaspard Gourgaud (14. november 1783 Versailles – 25. juuli 1852 Pariis) oli prantsuse sõjaväelane (brigaadikindral), keiser Napoleon I adjutant.
Gaspard Gourgaud sündis kuningas Louis XVI õuemuusiku perekonnas. Õppis esialgu Pariisis École polytechnique'is ja seejärel Draguignanis suurtükiväekoolis École d'application de l'artillerie, mille lõpetas 1802. aastal leitnandina. 1804. aastal sai brigaadikindral Louis François Foucher de Careil' adjutandiks.
Gourgaud võttis osa Prantsuse revolutsioonisõdadest ja Napoleoni sõdadest. Austerlitzi lahingus (1807) sai ta haavata.
1811. aastal sai Gourgaud keiser Napoleoni adjutandiks. 1812. aasta Venemaa kampaanias päästis Gourgaud Moskvas Napoleoni elu. Tänutäheks tõstis keiser ta paruniseisusse (baron de l'Empire).
Kuuendas koalitsioonisõjas jaanuaris 1814 Brienne'i lahingus päästis Gourgaud taas keisri elu. Ta tappis püstolilasuga vene kasaka, kes oli valmis piigi torkama Napoleoni kerre. Samal aastal ülendati Gourgaud brigaadikindraliks.
Pärast Napoleoni pagendamist Saint Helena saarele (1815) läks Gourgaud kaasa ja viibis saarel kolm aastat. 1818. aastal naasis Euroopasse. Kirjutas mitu memuaarset teost.
Juulimonarhia ajal Gourgaud naasis sõjaväeteenistusse. Ta määrati 1830. aastal Pariisi suurtükiväe ülemaks. Hiljem sai ta Põhjarmee suurtükiväe juhatajaks.
1841. aastal nimetas kuningas Gourgaud' peeride koja liikmeks.