Esiaeg
From Wikipedia, the free encyclopedia
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
See artikkel vajab toimetamist. |
Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks
- Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiaeg 4. aastatuhandel eKr.
- Euroopa eri piirkondades langes esiaja lõpp ajavahemikku 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni 2. aastatuhande alguseni pKr Kirde-Euroopas.
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
- Egiptuses ja Hiinas lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena.
- Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, ja Okeaanias sattusid esiajas elanud inimesed ajaloolisesse aega jõudnud muude inimühiskondade mõjuvälja.
Eesti esiaja lõpuks peetakse üldiselt 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.