Eesti keskaeg
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks Mõõgavendade ordu / Liivimaa ordule olid Eesti alal maaisandateks ka Rooma-katoliku kiriku piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taani kuningale, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata.