Biafra
From Wikipedia, the free encyclopedia
Biafra vabariik oli Nigeeriast lahku löönud riik, mis eksisteeris 30. maist 1967 jaanuarini 1970. Elanikud olid peamiselt ibod, kes juhtisid lahkulöömist majanduslike, etniliste, kultuuriliste ja religioossete pingete tõttu, mida esines tihti Nigeeria rahvaste vahel.
Biafra Vabariik 1967–1970 | |||||
Valitsusvorm | Vabariik | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Enugu | ||||
Pindala | 76 364 km² | ||||
Rahvaarv | 13 500 000 (1967) | ||||
Riigikeeled | Inglise | ||||
Peamised keeled | Ibo | ||||
Rahaühik | Biafra nael (NGN) | ||||
Deviis | "Rahu, ühtsus ja vabadus." | ||||
Hümn | Land of the rising sun | ||||
|
Lahkulöömise suureks ajendiks oli ka Nigeeria kodusõda, mida tuntakse ka Biafra sõja nime all. Biafrat tunnustasid Gabon, Haiti, Elevandiluurannik, Tansaania ja Sambia. Riigid, mis ei tunnustanud küll Biafrat ametlikult, kuid andsid siiski mitut laadi abi ja toetust, olid Iisrael, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Norra, Rodeesia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vatikan. Biafra sai abi ka nii Euroopas kui ka Ameerikas tegutsevatelt sõltumatutelt kristlikelt organisatsioonidelt.
Pärast kahe ja poole aasta pikkust sõda, mille käigus hukkus üle kolme miljoni Biafra tsiviilisiku relvakokkupõrgetes ja nälja tõttu, mille põhjustas Nigeeria valitsuse täielik blokaad, olid Biafra võimud sunnitud alla andma, kasutades motot "pole võitjaid ega kaotajaid". Nigeeria sõjaväeline valitsus (FMG) võitis sõja ja Biafra liideti uuesti Nigeeriaga.