Aasovi sõjakäigud
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks. Sõjakäigud olid osa Esimesest Vene-Türgi sõjast.
Need lõppesid Azovi kindluse ning Doni suudmeala vallutamisega. Seda loetakse noore tsaari esimeseks suuremaks saavutuseks. Seda peetakse riigi esimeseks sammuks merele väljapääsu saavutamisel.
Esimese sihina valiti lõunasuund põhiliselt järgmistel kaalutlustel:
- sõda Osmanite riigiga tundus kergemana kui sõdimine Rootsiga Läänemereni jõudmiseks;
- Azovi vallutamine oleks võimaldanud kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste rüüsteretkede eest;
- Vene riigi liitlased Osmanite riigi vastases koalitsioonis Pühas Liigas (Rzeczpospolita, Austria ja Veneetsia nõudsid Peeter I-lt sõjategevuse alustamist Osmanite riigi vastu.