Štetl
From Wikipedia, the free encyclopedia
Štetl või shtetel (Jidiši keeles: שטעטלעך, shtetl) on jidišikeelne termin Ida-Euroopas enne holokausti eksisteerinud valdavalt aškenazi juutide elanikkonnaga väikelinnade kohta.[1] Shtetlid asusid peamiselt piirkondades, mis moodustasid 19. sajandi Juutide asustuspiirkonna Vene impeeriumis, samuti Kongressi-Poolas, Austria Galiitsias ning Rumeenias ja Ungaris.[1]
Jidiši keeles nimetatakse suuremat linna, nagu Lviv või Tšernivtsi, shtot ja küla dorf. Shtetl on deminutiiv sõnast shtot tähendusega "väike linn". Vaatamata juutide isehaldussüsteemi olemasolule, ametlikult ei olnud eraldi juudi omavalitsusi ja shtetli nimetati miasteczko'ks, asulatüüp, mis sai alguse endisest Rzeczpospolitast ja mida ametlikult tunnustati ka Vene impeeriumis.[2] [3]
Štetl kui aškenazi juutide fenomeni Ida-Euroopas hävitasid natsid holokausti ajal. [4]